Energiatõhusus

Energiatõhususe iseloomustamiseks kasutatakse hoone energiatõhususarvu (ET-arv) . See on aastas tarbitud energia (küte, vee soojendamine, elekter koos nn. kaalumisteguritega) jagatuna köetava pinnaga. Väljendatakse suurusega kWh/m² aastas.

Eesti Vabariigi valitsuse määrusega nr.68 (30.08.2012) kehtestatakse hoonete energiatõhususe miinimumnõuded, sealhulgas liginullenergiahoonetele ja madalenergiahoonetele. Määruse reguleerimisalasse kuuluvad ehitatavad ja oluliselt rekonstrueeritavad sisekliima tagamisega hooned. Energiatõhususe miinimumnõuded on ehitatavate ja oluliselt rekonstrueeritavate hoonete summaarse energiakasutuse piirmäärad ning muud käesolevas määruses kehtestatud nõuded, mis lähtuvad hoonete kasutamise otstarbest ning võtavad arvesse nende tehnilisi näitajaid.

Hoone vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele hinnatakse hoone projekteerimisel ehitusprojekti alusel.

Ehitatava hoone energiatõhususarv ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi:

  1. väikeelamutes 160 kWh/(m2 a);
  2. korterelamutes 150 kWh/(m2 a);
  3. büroohoonetes, raamatukogudes ja teadushoonetes 160 kWh/(m2 a);
  4. ärihoonetes 210 kWh/(m2 a);
  5. avalikes hoonetes 200 kWh/(m2 a);
  6. kaubandushoonetes ja terminalides 230 kWh/(m2 a);
  7. haridushoonetes 160 kWh/(m2 a);
  8. koolieelsetes lasteasutustes 190 kWh/(m2 a);
  9. tervishoiuhoonetes 380 kWh/(m2 a).

Oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususarv ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi:

  1. väikeelamutes 210 kWh/(m2 a);
  2. korterelamutes 180 kWh/(m2 a);
  3. büroohoonetes, raamatukogudes ja teadushoonetes 210 kWh/(m2 a);
  4. ärihoonetes 270 kWh/(m2 a);
  5. avalikes hoonetes 250 kWh/(m2 a);
  6. kaubandushoonetes ja terminalides 280 kWh/(m2 a);
  7. haridushoonetes 200 kWh/(m2 a);
  8. koolieelsetes lasteasutustes 240 kWh/(m2 a);
  9. tervishoiuhoonetes 460 kWh/(m2 a).