Madalenergiamaja

Madalenergiamaja on parima võimaliku ehituspraktika kohaselt energiatõhusus– ja taastuvenergiatehnoloogiate lahendustega tehniliselt mõistlikult ehitatud hoone, mille puhul ei eeldata lokaalset elektri tootmist taastuvenergiaallikast.

Madalenergiamaja energiatõhususarv ei tohi ületada järgmisi piirväärtusi:

  1. väikeelamutes 120 kWh/(m2 a);
  2. korterelamutes 120 kWh/(m2 a);
  3. büroohoonetes, raamatukogudes ja teadushoonetes 130 kWh/(m2 a);
  4. ärihoonetes 160 kWh/(m2 a);
  5. avalikes hoonetes 150 kWh/(m2 a);
  6. kaubandushoonetes ja terminalides 160 kWh/(m2 a);
  7. haridushoonetes 120 kWh/(m2 a);
  8. koolieelsetes lasteasutustes 140 kWh/(m2 a);
  9. tervishoiuhoonetes 300 kWh/(m2 a).

Madalenergiamajadel on peamine rõhk suunatud tehniliste süsteemide maksimaalsele kasutamisele, s.o. soojatagastiga ventilatsioon, soojuspumpade ning päikeseenergiaga vee soojendamine.

Madalenergiamajades, erinevalt passiivmajadest kasutatakse kütmiseks põrandkütet või radiaatoreid. Madalenergiamajade arhitektuurse lahenduse planeerimisel ei ole nii ranged piirangud nagu passiivmajade puhul. Kokkuvõtteks võib öelda, et madalenergiamajades võib saavutada sama summaarse energiakulu ja hea õhuvahetuse nagu passiivmajadeski, kuid selle saavutamise teed on erinevad.